Flag of Timor-Leste

Ba Distrito

Language: English | Tetun

Prepózitu:

Atu haforsa kapasidade institusionál iha governu lokál no lei iha Timor-Leste

Fatin:

Distritu Oecusse, Baucau, Covalima, Liquica and Ermera.

Parseiru:

Parseiru Internasionál

Sub-Kontratadu: Tetra Tech DPK; BELUN; Judicial System Monitoring Programme/Programa Monitorizasaun Sistema Judisiáriu,  Asosiasaun Advogadu Timor-Leste; Fundasaun Fatuk Sinai Oecusse

Durasaun:

Setembru 2013 – Setembru 2017

Akordu Koperativu:

$7 miliaun

Parseiru nia kontatu:

Carolyn Tanner

Xefe Partidu

Email: ctanner@counterpart.org

USAID nia kontaktu:

Germano Boavida

Espesialista Jestaun Projetu

Email: gboavida@usaid.gov

Lala’ok:

Timor-Leste, nasaun demokrasia foun terseiru iha mundu, hala’o ona eleisaun dala hitu ne’ebé livre no justu depois independénsia iha 2002. Embora nasaun ne’e hetan ona mudansa ne’ebé signifikativu iha governasaun, reforma lejislátivu, instituisaun estadu sira no sidadaun nia kapasidade resposta. Governu Timor-Leste kontinua hasoru dezafiu ne’ebé bo’ot. Buat sira ne’e inklui frakeza husi kapasidade institusionál no umanu husi instituisaun governu sira, dependénsia ne’ebé maka’as ba estadu nia fundu petroliu, taxa husi pobreza ne’ebé aas, dezempregu no un-alfabetizmu.

USAID's Suco EXPO

Hanesan nasaun ne’ebé foun hasoru dezafiu oin-oin, Timor-Leste serbisu atu dezenvolve kapasidade instituisaun estadu ne’ebé foin moris, hadi’ak prestasaun serbisu públiku, no aumenta envolvimentu sidadaun iha prosesu polítiku. Embora governu Timor-Leste dezenvolve ona planu ba setór justisa longu prazu no serbisu ona ba planu desentralizasaun hodi hadi’ak prestasaun serbisu nivel-lokál iha área rurál sira. Realizasaun ne’ebé susesu husi planu sira ne’e sei presiza duni vontade polítika ne’ebé firme, kapasidade organizasionál no umanu ne’ebé forte iha nivel nasionál no nivel lokál, no propriedade ne’ebé bo’ot husi prosesu harii kapasidade. 

Rézumu:

Liu husi projetu nia intervensaun, governasaun lokál aprende oinsá atu rekoñese konaba komunidade nia presiza no prestasaun servisu bele efetivu, efisiénsia, no sustentabilidade ba servisu hamutuk ho parseria iha nivel lokál – munisípiu, postu administrativu, no konsellu suku.   Save importante inklui: haforsa konsellu suku, ajuda governasaun lokál inkorpora komunidade nia presiza iha polítika no hadi’a asesu ba justisa. Projetu moos sei solísita opiniaun públiku no hasae koñesimentu konaba afetu pozitivu ba prosesu desentralizasaun.    

Projetu aproxima ba iha konsellu suku kuaze 100 iha munisípiu haat ne’ebé sai hanesan pilotu, no Rejiaun Espesiál Administrativa Oe-Cusse Ambeno, koloka sidadaun sira iha sentru ba diskursu polítika no asesu ba esforsu justisa sira. Projetu servisu besik ho Ministériu Justisa hodi haforsa instituisaun setór justisa lokál ba hasa’e asesu justisa formal no informal. Atividade sira sei inklui harii kapasidade ba organizasaun ajudu legál non-govermentais sira, dezeminasaun informasaun legál no haforsa Sistema tribunál distritu nian. Alende ne’e, bainhira Governu Timor-Leste deside atu hala’o eleisaun lokál, projetu sei servisu hamutuk ho entidade Jestaun de eleitorál nasaun nian hodi asiste ba iha eleisaun.

Aliña ho USAID nia programa ba oin atu harii kapasidade lokál no promove nasaun nia propriedade, Ba Distritu sei asegura katak métodolojia, maneira no ferramenta sira institusionaliza iha parseiru implementadór sira no instituisaun benifisiáriu sira, ezemplu hanesan konsellu suku no tribunál distritál sira, permite sira atu sustenta Timor-Leste nia desentralizasaun no esforsu sira atu haforsa setór justisa. Projetu sei utiliza ferramenta hanesan Prosesu Harii Kapasidade Organizasionál – metodolojia ida ne’ebé ninia objetivu atu sukat dezempeñu no estrutura husi governu, sosiedade sivíl, media no organizasaun akademia sira – atu kumpre nesesidade institusionál husi implementadór lokál sira, Organizasaun Sosiedade Sivíl no parseiru asisténsia legál sira.